Söötmistüübid
Segasöödalise söötmistüübi puhul võetakse ratsiooni erineva kuivaine sisaldusega söötasid (teraviljajahud, kartul või juurvili, rohupasta jms), mille segamisel saadakse puderja konsistentsiga söödasegu.
Jõusöödalise söötmistüübi korral koostatakse ratsioon kuivainerikastest
söötadest.
Suurtootmises kasutatakse peamiselt jõusöödalist söötmistüüpi, kus loomadele söödetakse erinevaid täisratsioonilisi segajõusöötasid.
Jõusöödalise söötmistüübi korral koostatakse ratsioon kuivainerikastest
söötadest.
Suurtootmises kasutatakse peamiselt jõusöödalist söötmistüüpi, kus loomadele söödetakse erinevaid täisratsioonilisi segajõusöötasid.
Söötmisnormid
Sigade päevased energia- ja proteiininormid summeeruvad kahest või enamast partsiaalnormist.
Sigade partsiaalsed tarbenormid
Elatustarbenorm (ET)
Metaboliseeruva energia tarve elatuseks sõltub looma kehamassist. Iga elatuseks kulutatava MJ kohta normeeritakse 5 g proteiini.
Tarbenorm kehamassi juurdekasvuks (KMJT)
Tarbenorm kehamassi juurdekasvuks sõltub juurdekasvu toitefaktorite sisaldusest.
Lihasead (20...100 kg), kelle ööpäevane massi-iive on ca 500...700 g arvestatakse 1 kg massi-iibe kohta 20...40 MJ ja 350...530 g proteiini. Väiksema kehamassiga sead kulutavad 1 kg juurdekasvuks vähem energiat, suurema kehamassiga sead rohkem.
Rasvasead, kelle ööpäevane massi-iive on ca 750 kuni 800 g, vajavad 1 kg massi-iibe kohta 36...37 MJ ja 410...370 g proteiini.
Lootetarbenorm (LT)
Lootetarvet arvestatakse tiinetel emistel. Tiinuse algul (12 esimest tiinusnädalat) on söötmisnormides arvestatud lootetarbeks metaboliseeruvat energiat 3 MJ ja proteiini 42 g päevas. Tiinuse lõpul (viimased 30 tiinuspäeva) on need arvud vastavalt 9 MJ ja 144 g.
Piimatootmistarbe norm (PT)
Emise piimas on energiat keskmiselt 4,6 MJ ja valku 6%. Energia väärindatakse 60%-liselt, söödaproteiin 48%-liselt, seega kulutab emis 1 kg piima tootmiseks 7,7 MJ metaboliseeruvat energiat ja 125 g proteiini.
Tarbenorm kehamassi juurdekasvuks sõltub juurdekasvu toitefaktorite sisaldusest.
Lihasead (20...100 kg), kelle ööpäevane massi-iive on ca 500...700 g arvestatakse 1 kg massi-iibe kohta 20...40 MJ ja 350...530 g proteiini. Väiksema kehamassiga sead kulutavad 1 kg juurdekasvuks vähem energiat, suurema kehamassiga sead rohkem.
Rasvasead, kelle ööpäevane massi-iive on ca 750 kuni 800 g, vajavad 1 kg massi-iibe kohta 36...37 MJ ja 410...370 g proteiini.
Lootetarbenorm (LT)
Lootetarvet arvestatakse tiinetel emistel. Tiinuse algul (12 esimest tiinusnädalat) on söötmisnormides arvestatud lootetarbeks metaboliseeruvat energiat 3 MJ ja proteiini 42 g päevas. Tiinuse lõpul (viimased 30 tiinuspäeva) on need arvud vastavalt 9 MJ ja 144 g.
Piimatootmistarbe norm (PT)
Emise piimas on energiat keskmiselt 4,6 MJ ja valku 6%. Energia väärindatakse 60%-liselt, söödaproteiin 48%-liselt, seega kulutab emis 1 kg piima tootmiseks 7,7 MJ metaboliseeruvat energiat ja 125 g proteiini.
Summaarsed söötmisnormid
Summaarsetest söötmisnormidest on ära toodud kõikide vanuserühmade metaboliseeruva energia ja proteiini päevased tarbed, mis summeeruvad kahest või enamast partsiaalnormist. Kasvavatel sigadel on nendeks partsiaalnormideks elatustarbenorm ja kehamassi juurdekasvu tarbenorm. Tiinetel emistel lisandub lootetarbenorm ja imetavatel emistel piimatootmistarbenorm.
Erinevalt veistest tuleb sigade söötmisel arvestada kriitilisi aminohappeid (lüsiini, S-aminohappeid, treoniini, trüptofaani) ning lisaks rasvaslahustuvatele vitamiinidele ka B-rühma vitamiine. Nii aminohapete, mineraalelementide kui ka vitamiinide tarve leitakse kuivsööda keskmise tarbimise ja TF kontsentratsioonimäära abil.
Erinevalt veistest tuleb sigade söötmisel arvestada kriitilisi aminohappeid (lüsiini, S-aminohappeid, treoniini, trüptofaani) ning lisaks rasvaslahustuvatele vitamiinidele ka B-rühma vitamiine. Nii aminohapete, mineraalelementide kui ka vitamiinide tarve leitakse kuivsööda keskmise tarbimise ja TF kontsentratsioonimäära abil.
Summaarsed söötmisnormid on välja toodud järgmistele vanuserühmadele
A - Emised
C - Kasvavate sigade all on antud söötmisnormid kesikutele ja nuumikutele keskmise kasvuintensiivsuse korral
A - Emised
- algtiined emised (esimesed 84 tiinuspäeva)
- lõpp-tiined emised (viimased 30 tiinuspäeva)
- imetavad emised
C - Kasvavate sigade all on antud söötmisnormid kesikutele ja nuumikutele keskmise kasvuintensiivsuse korral